TMIT rollikas.

Kalli lendas lohe selga. See tundus talle vaevaline.

Lohe kaotsas kannatuse ja tõstis Rene üles ning pani ta Kalli ja Sana vahele istuma. Siis tõusis lohe lendu, öeldes veel neile, et tema nimi on Albusey Agra, ta on tüdruk ja et Albusey on vanaema ja Agra ema järgi. Agra tähendab mingis keeles valget. Albus ka. Albusey on lihtslt üks vorm Albusest. Sana noogutas. "Meie nimede kohta tead?"
Jah. Keily tähendab armast ja rõõmsat, Rene on lihtsalt üks vana traditsioonidega nimi ja Sana on lühend Sansast, mis tähendab Eraavia keeles julgust.

Osaa. mõtles Keily. Ta otsustas oma päris nime hakata kasutama. "Kust me leiame musta pegasuse?"

Lohe ümathas naerda. Pole vajagi. Kas ma pole siis kolmas?

"Meil on vaja pegasust!" kurvastas Keily. "Sa oled nii tark, äkki tead paremini?"

Lohe naeris natuke veel. Aga Keily! Sa ütlesid et kolm elusolendit ERINEVATEST rassidest.

"Kas tõesti! Oi jah. Lenda alla. Mina, lohe ja Sana lähme võitlema. Siin läheb suurt vaimujõudu vaja. Kolmnurka kah..." ütles Keily segaselt.

Albusy muigas ja keeras end alla (ta lendas ikka ju). Sana krapsas tal kohe kaela ümbert kinni. "Sa võid Rene ka võtta!" karjus ta üle tuulemühina.

"Ei! meil on kolme vaja!" karjus Kalli vastu.

"Noh, sina, Rene, ja lohe! Ma võin ka tulla muidugi!"

"See on ju neli! Rene ei tule! Sina tuled!" karjus Kalli vastu.

"Olgu." Sana pööritas silmi, kui nad põntsuga maandusid.

Kalli ei teadnud mida teha. Ta libises lohe seljast maha ja pani kaitsekilbi enda ümber.

Albusy tõstis Sana ja Rene seljast maha. Sana vaats Kallit ja üritas kaitsekilpi tekitada. Selle asemel tekkis tema ja Rene ümber külma tule müür.

Kalli nuusutas õhku. Ta hõljus vaikelt õhus ja tiirutas ümber. "Me ei ole üksi!" ütles ta vaikselt, aga et teised kuuleksid.

Sana sulatas müüri üles. "Tõesti?" küsis ta irooniliselt.

Kalli põlvitas maha. Ta uuris kellegi jalajälgi? [oih küsimärk] Ta võttis maast oksa ja viskas põõsasse. Ta viskas kolm oksa järjest, kuni põõsas sahisema hakkas.

Sana pööras end välgukiirusel ringi. Albusy tõtis pea ja urises. Sana jäi põõsast vahtima, ent lohe ajas end püsti ja sülitas põõsasse tulekeele. Sealt hüppas keegi välja. (guglunk ma teen "guglunk" kui ma ehmatan)

Põõsast veeres välja noor meessõdalane. "Einoo, mida veel." Kallil läks järsku kõht tühjaks. Ta sai aru, et ta pole mitu päeva söönud.

Sana jäi uustulnukat põrnitsema. Albusy urises ja küsis: "Miks sa meid luurasid?"